1 vastlakukkel=2 päeva ülesöömist

Tere blogi

Asun kohe asja juurde. Nagu pealkiri ütleb, siis reedel sai alguse minu järjekordne cheatimine. Ei tule vist sinule mingil määral üllatusena, sest läbiv teema ta minu blogis siiski on 😀

Teisipäevast neljapäevani oli kõik väga korras. Toidukorrad olid paigas, kalorid loetud ning trennid tehtud. Käed pidevalt külmad, uimane/väsinud olla ja nahk kuiv, mis pidid olema täiesti normaalsed nähtused dieedi ajal. Trennis oli selline nädal, kus hoidsin korduseid 10 juures aga tegin korduseid pausiga või maksimaalse kontraktsiooni hoidmisega (lihase kokkutõmme). Seega ei saanud raskused olla väga suured ning tegin kõike pigem korraliku lihastunnetusega. Järgmine nädal rohkem ego-liftingu ja drop-settide peal, ära siis norima tule 😀

Neljapäeval oli üks tore sõit Mailiisi (mäletad, üks eeskujudest) ja Johannaga (kolleeg Pärnust) Tallinnasse minikoolitusele, kus kohtusin ägedate MyFitnessi inimestega. Asko ja Mikk-Markus sai jälle üle vaadatud ja lõõbitud minu kehaanalüüsi üle, mis näitas, et ma 17% rasvane. Tagasiteel läksin ise rooli, sest sõita mulle meeldib, saabusime Pärnusse planeeritust varem ning jõudsin enda ringtrenni, mis ei vajanudki asendust. Mailiis ja Johanna, teiega oli väga lõbus sõita, olete motiveerivad. Pärnu Motoklubi meeste lahkel loal tegin nendega ringtreeningu kaasa. Võin ju neile harjutused välja mõelda ja neid käsutada aga hoopis teine asi on treener eeskujuna :). Lugesime seal üksteise võidu sekundeid, seltskond on äge ja naerda saab alati (kõhulihased kohe rohkem töös).

Enne toidu juurde jõudmist kiidan ennast sellega, et olen jõudnud natuke magistritööd teha ning mõnel päeval ka akordioni kätte võtnud. Teistmoodi akordionimängu juures on see, et kuna käed pidevalt külmad, siis läheb ikka päris korralikult aega, et need näpud kiirelt klahvidel liikuma saada. Sama põhjenduse võiks tuua ka klaviatuuril magistritööd toksides aga seal pigem muud vabandused 😀

Nüüd siis see hetk, mida te kõik oodanud olete. Wait for it…. Reede hommikul tegin ühe ägeda inimesega kell 7.00 personaaltreeningu. Pärast seda tegin ise trenni ning valu said iga keskmise jõusaalimürakaru lemmikud lihasgrupid ehk rinnalihas ja biitseps. Peale kütsin 30 min velocardiot, sest eelmine päev oli 45min jooksu (keskmine pulss 133 l/min ning 600kcal ehk üks tugevam toidukord võrdluseks) ning ei taha põlvedele kaks päeva järjest jooksu põrutavat koormust anda. Velocardio ajal saab mugavalt sotsiaalmeedias passida või siis BODYPUMP-i õppida.

Esmaspäevast-neljapäevani iga päev kuskil 1000kcal miinuses olnud. Reedel kuni lõunasöögini oli kõik korras ja siis mõtlesin, et ah, mis seal ikka, võtan selle ühe väikese vastlakukli ka, et mis see mulle ikka teeb. Tegi siis põhimõtteliselt seda, et 2 päeva sõin ennast üle ehk ei suutnud lõpetada enne kui kõht ääreni täis ja punnis ees. Mitte niivõrd šokolaadist ja valgubatoonidest aga sedakorda siis rohkem nagu saiast, rosoljest ning muud head  ja paremat ka (enamasti soolast). Vabanduseks ikka see, et kui juba läks lappama, siis panen aga edasi samamoodi. Kõrvalepõige: jälgin sellist kanalit/projekti nagu The Aesthetic Project ning seal nad tegid ühe vlogi, kus nad sõid ühel päeval 10 000kcal ja rääkisid, kui raske see on. Kõhul on küll raske aga muidu tegemist ikka korraliku naudinguga kui saad head ja paremat suust sisse ajada 😀

Pühapäeval järjekordne kannapööre. Algas see normaalse hommikusöögiga, jätkus jõusaalitreeningu ja korraliku Bodyattacki trenniga (53 min ja 900 kcal) ning kulmineerus Pärnu jõe jääauguga. Selle jaoks, et midagi muuta, tuleb välja tulla mugavustsoonist ning kohtuda inspireerivate ja ägedate inimestega. Aitäh Maarja. Uus rütm jälle sees, jätkan miinuskaloraažiga ja ehk saab kaalu jälle langusesse. Täna hommikul näitas ta 81.3 ehk cheat oli teinud oma töö.

Pärast cheatimist pekisem Karl kui vees käidud. Jõusaalis ja lavalaudadel on hoopis teine valgustus, ning sellepärast siin pildi näen välja nagu keskmine sportlik noorhärra. Enamus jõusaalis tehtud piltidest/videodest on efekti juurde andvad oma valgustuse pärast. Kehtib kõigi puhul, nii et kui näed, et mõni on maru “bõkk” või teine maru “fit” ja kolmas maru “kuiv” siis tavaelus ei pruugi üldse niimoodi tunduda. Leiavad kõik oma paremad nurgad üles kui vaja eputada 😀 Fun fact (üritan nii palju eesti keele peal olla kui võimalik aga vahepeal mõni võõrkeelne tuleb ka sisse. Nii oma teemaviidetes (hashtag) Instagramis kui ka siin, sest #maapoiss ja hoiame keelt ja kultuuri!)

Niimoodi need tsüklid mul siin on läinud. Nädala sees kõik vägev, rütm sees, ning siis nädala lõpupoole vajub ära söömisega. Ei ütle nüüd ka, et selle kuu aja sees, mis jäänud on, suudan olla igati korralik ja järjepidev. Tuleb 2 nädala pärast üks soojamaa reis, mis võib aga ei pruugi segada ettevalmistust. Panustan lihtsalt nii palju kui hetkel vajalikuks pean, sest ma ei lähe ennast pooleks tõmbama, vaid kogemust saama. Ema ikka toob vahepeal kahe jalaga maa peale ja ütleb, et see pole selline asi, mille nimel ennast lolliks tõmmelda. Ega tegelikult ei ole ka. Kõik või mitte midagi võib kindlasti tulemusele väga palju kaasa anda aga ma ei taha loobuda kõigest, et jõuda lavale ning siis saab kõik järsku läbi. See on esimene (äkki ka viimane?) kord ning ma teen seda mõistlikult. Kõige ägedam selle asja juures on ikkagi teadmine, et mina, üsna sportlik vennike, kes kaalus oktoobris 88kg ning tahtis pidurdada rasvakihi suurenemist kõhu peal, on päris pika maa ära käinud ja ma olen juba 7kg kergem. Kui nüüd saaks kuskil teha DEXA analüüsi ja näha seda, kui suur mu rasva% päriselt on. Kõige tähtsam minu jaoks on see teekond ise. Lavale minek ja seal “eputamine” on minu jaoks suhteliselt teisejärguline ning seda juba sellepärast, et laval olemine on väga väike osa sellest, mis see teekond on mulle andnud. Ma ei pane suurt rõhku poseerimisele ja ei harjuta seda vabakava juba pool aastat ette, sest minu jaoks on iga päev, mis ma selle teekonnaga jätkan juba piisav tunnustus, et ma olen olnud tubli. Olen elus teinud palju võistluseid, saanud palju tappa ning mõne üksiku võitnud ka aga kuna olen olnud pigem meeskonnaga võidukas, siis ei saa juba täna tänamata jätta kõiki, kes vähegi on minu peale mõelnud, kas siis seda blogi lugedes, sotsiaalmeedias kuidagiviisi märku andes (like või kommentaar) või otseses suhtluses toetavad olnud.

Sina, kes sa nüüd loed seda siin ja pole rahul oma rasva%-ga, siis ma võin öelda, et minul kui väga suurel magusasõbral ja patustajal on ikkagi tervelt 7kg maha läinud ja ma pole sel perioodil sugugi magusaga tagasi hoidnud. Kui üldjoontes on toitumisega kõik paigas ja enamus aega oled kaloritega miinuses, siis need patustamised on minu meelest ainult head. Kui lavale minekut pole, siis tasub ikkagi teekond ette võtta. Kui ise ei suuda alustada, siis võta ühendust ning aitan jõu ning nõuga.

Trennidest taastumise ning vahepalad hoiab magusana jätkuvalt MyBody.ee. Külastage julgelt nende kodulehte ning šokolaadide ja muu magusa asemel soovitan näiteks süüa nende poolt pakutavaid valgubatoone aga neid ka ikkagi mõistlikes kogustes. Pudrud ja vahepalad on võimalik valgurikkamaks ja maitsvamaks teha erinevate valgupulbritega aga samuti mõistlikes kogustes.

Ole kursis minu tegemistega Instagramis, sest sinna postitan tihedamini:

https://www.instagram.com/karlsutt/

Lähme edasi. Naeratame rohkem, toetame üksteist rohkem ning andke edasi positiivsust ja head energiat. Kui korrastad enda mõtteid, toitumist, liikumist, siis saad ka teistele eeskujuks olla. Kohtume järgmistes postitustes! 🙂

Kaeramaa-Karl

Kommentaarid

kommentaari