Dieet: -16kg 12 kuuga, lähemalt seonduvatest protsessidest

Tere!

Ega pikalt midagi, asun kohe asja kallale ning hakkan Sulle enda robustseid arvamuseid avaldama. 

Ümmarguselt 17 nädalat on jäänud Eesti Meistrivõistlusteni kulturismis ja fitnessis. Ettevalmistust alustasin 2016 aasta mai lõpus. Edukas sooritus fitnessivõistlustel eeldab keha kompositsiooniga manipuleerimist — keha rasvamassi ja lihasmassi suhte juhtimist minimaliseerides esimene ning samal ajal maksimaliseerides teine. Vahelduseks väike video hetkevormist:

Tulles tagasi eesmärgi juurde, siis selle saavutamine ei ole kerge ülesanne. Tehes seda 100% distsipliiniga on tegemist kõikehõlmava spordialaga. Aga eesmärk on sätestatud ning selleni edukas jõudmine vajab strateegilist planeerimist ning protsesside juhtimist. Täpsemalt siis erinevate muutujate ning protsesside optimeerimine — treening, toitumine, taastumine.

Olles ligi kümnendi enda elust selle hobi ning kirega tegelenud, sealhulgas lugedes ja kuulates kümneid ning sadu tunde keha kompositsooni parendamisega seotud artikleid, raamatuid, videoloenguid, seminare ning süübides keha kompositsiooni parendamisega seotud teadusuuringute tulemustesse olen aastaid sünteesinud teooriat ning praktikat — leidmaks viise keha kompositsiooniga seotud protsesside optimiseerimiseks.

Kasutades aastatepikkust enesearendust asusin protsesse optimeerima ning selle raames lõin eelmise aasta mais strateegilise plaani, milles peituva kehakaalu üldplaani kirjutasin lahti 22. detsembril 2016 valminud blogipostituses. Laias laastus oli ta järgmine:

  • Mai 2016: 109kg, keskmine kaloraaž 4500kcal, mille puhul oli kindlasti tegemist plusskaloraažiga.
  • Juuni-september 2016 – 4 kuud tsüklilist defitsiiti, mille tulemusel kehakaalu muutus -10kg ehk 99kg. Tsükli lõpus oli trennipäevade kaloraaž 3000kcal, puhkepäevadel 2500kcal. Liikumine selle kaloraažini oli inkrementaalne, et vältida üleliigset metabolismi aeglustumist.
  • Oktoober-november 2016 tagurpidi dieeditsükkel, mille jooksul keskmine kehakaal tõusis +1kg ehk 100kg peale, kuid sellega kaasnes ka keskmise kaloraaži tõus +700kcal ning vaimne värskendus defitsiidist.
  • Detsembri algus 2016 – veebruar 2017. Teine defitsiiditsükkel, liikusin 100kg pealt 96kg peale ehk -4kg.
  • Veebruar-märts 2017  teine tagurpidi dieeditsükkel.
  • Aprill-mai 2017 kolmas defitsiiditsükkel, liikusin 96kg pealt 92kg peale, ehk -4kg kahe kuuga.
  • Juuni-august 2017. Käimas on hetkel kolmas tagurpidi dieeditsükkel.
  • August-oktoober 2017, eesmärk liikuda 92-93kg pealt 88-87kg peale võistlusvormi.

Ehk siis käsil on hetkel juuni-august 2017 kolmas tagurpidi dieeditsükkel. Väärib mainimist, et praeguseks hetkeks on strateegiline ning intelligentne planeerimine ennast ära tasunud — kehakaal on stabiliseerunud 93kg ümbruses ning kaloraaž on tugevatel trennipäevadel hetkel 4000kcal, kergematel trennipäevadel 3450kcal ning puhkepäevadel 3050kcal. Pole paha, arvestades et kardiotreeninguid teen suhteliselt vähe ning et peale 16kg kaotamist on metabolism aeglustunud 4500kcal pealt suhteliselt vähe. Praeguse seisuga peaksin jõudma teda veel kiirendada viimaseks dieeditsükliks päris arvestataval määral, seeläbi vähendades võistlusvormi minemisest tulenevat koormust.

Liikudes siit edasi pean tõdema kurba tõsiasja — olles selle ala juures pikemat aega ning sealhulgas olles töötanud aastaid treenerina peab tõdema et päris paljudel inimestel tekivad selle alaga toitumishäirete laadsed käitumisilmingud — olgu selleks siis erinevad ekstreemsused nagu “clean eating”, tema vastand IIFYM (if it fits your macros) ning erinevad vormid käitumishäiretest, mille raames tekivad ärevus ja muud ilmingud, kui peab sööma mingeid toite ilma eelnevalt neid kaalumata/arvestamata ning sama toimub ka kehakaalu arvestamisel.

Lisaks väärib mainimist, et kehakaal on fitnessis ainult abivahend ning ei tohiks olla eesmärk omaette. See on ka koht kus väga paljud alustavad fitnessisportlased eksivad ning sellega seotud psühholoogilised käitumisharjumused võivad viia toitumishäireteni. Võti on tasakaalu leidmises ning oskuse loomises nägemaks rohkem üldpilti — strateegiat ning visiooni, keskenduses protsessidele mitte detailidele nagu igapäevane kaal.

Sealhulgas tasuks teadmiste rakendamisel lähtuda nii palju kui võimalik juhtivast teaduslikust teadmisest ning minimaalselt “broscience“-ist, mis paratamatult prevaleerub nii Eestis kui ka mujal. Broscience on teema, millest võiksin/peaksin kirjutama eraldi postituse/rant’i, sest siia see kohe kindlasti ei mahu.

Lõpetuseks jätan Sulle ühe väga huvitava video kuulamiseks/vaatamiseks. Videos räägib Dr. Layne Norton tagurpidi dieedi ülesehitusest, vajalikkusest ning teisest äärmusest ehk metabolic damage’ist. Dr. Nortonilt olen õppinud tagurpidi dieedi üldpõhimõtted ning palju muud huvitavat:

Tänud lugemise eest ning järgmise korrani!

Instagram: https://www.instagram.com/siimve/?hl=en 

Kommentaarid

kommentaari