Hooajalised vitamiinipommid

Suvi on minu jaoks ametlikult kohal kui koduaiast saab esimesed maasikamummud ja salatilehed noppida. Sel aastal on see paraku jäänud  küllaltki hiliseks ja inimestes valitsev loidumus ja kehv jume annavad sellest eredalt märku. Õnneks on meist lõunas mõned riigid, mis meid juba suve eel värske kraamiga varustavad. Muidugi pole sealt saabuv võrreldav kodumaisega, aga asja ajab ära küll. Turuletid on lookas Poola ja Kreeka toodangust, aga tõeline Eesti maasikas on juba tase omaette. Olen üks nendest õnnelikest kes saab koduaiast ja metsast paraja koguse marju, mida sügavkülmikusse varuda ja millega end talvel turgutada. Soovitan soojalt oma lugejaskonnal sama teha, sest eriti mõnus on talvekuudel avada sügavkülmik ja kaunistada hommikupuder kodumetsa mustikate või aedmaasikatega. Ka supi keetmisel sügavkülma pistetud peterselli ja tillioksake muudavad supid kirkamaks ja rõõmsamaks. Aitab nüüd meelitamisest! Minu seekordse artikli mõte on anda kerge ülevaade sellest, mida kasulikku endas peidavad hooajalised marjad ja aiasaadused, mille tarbimiseks on just praegu parim aeg.

Alustan oma lemmikute- metsmaasikatega. Eriti hea on tõdeda, et need vitamiinipommid kasvavad minu kodumetsas. Lihtsalt õige varustus selga ja muudkui nopi! Tegemist on meie metsade supertoiduga. Nimelt sisaldab metsmaasikas palju orgaanilisi happeid, mineraale, pektiini ja bioaktiivseid aineid. Metsmaasikat loetakse isegi ravimtaimeks, sest selle head mõju on leitud mao- ja soolestikule, vererõhuprobleemide korral ja kehvveresuse puhul. Metsmaasikatest tehakse ka teed, mis soodustab söögiisu ja korrastab seedimist, ainevahetust. Salitsüülhape muudab metsmaasikad higistamist soodustavateks, mistõttu antakse kuivatatud marjadest teed külmetushaiguste puhul.

Aedmaasikas on teada tuntud rauaallikas. Lisaks rauale on seal ka palju foolhapet, mis on ajutööle eriti kasulik.  Maasikate hea mõju on leitud veresoontele, immuunsüsteemile, antibakteriaalsele tegevusele. Väidetavalt on  aedmaasikatel ka veresuhkrut alandav toime ja liigesvalu vastane efekt. Fenoolid, mida maasikad sisaldavad, on ühed tugevamad antioksüdandid- see kaitseb keha vabade radikaalide, vähkkasvajate ja vananemise eest. Tänapäevased toitumis- ja elustiili harjumused on muutnud meie organismi lausa janunevaks antioksüdantide järele! Palju on nendes imelistes marjades ka C- , B-, E-, K- ja A- vitamiine, fosforit, rauda, kaaliumi ja kaltsiumi. Toiteväärtuselt sisaldab aedmaasikas keskmiselt 32 kcal 100g marjade kohta. Suhkrut on ligi 9%, aga see varieerub sõltuvalt sordist. Valke on maasikates vähe, aga just maasikates leiduvad orgaanilised happed teevad need marjad asendamatuteks. Õunhappe toimel kasutatakse maasikaid isegi hammaste valgendamiseks.

Väga populaarsed on ka mesimagusad murelid. Leitud on nende marjade vähivastane toime, vererõhku tasakaalustav ja und parandav omadus. Sarnaselt maasikatele on murelid/kirsid põletikuvastased ja pungil antioksüdantidest ja mineraalidest. Ohtralt on neis C-vitamiini, karoteene, boori ja antioksüdant tsüaniidini. Viimasel arvatakse olevat vähi teket ennetav toime ja mida küpsemad on marjad, seda suuremaks seda peetakse. Teine antioksüdant, mis kirssides peitub, on kvertsetiin, millel on veresoonkonda kaitsev toime. Melatoniini kõrge sisaldus tagab parema une ja on abiks unehäiretega inimestele. Kirssidest tehtud mahlal on lihasvalu leevendav ja taastumist soodustav toime. Ka ajukahjustuse eest võivad nad meile kaitset pakkuda. Tegemist on taaskord kalorivaese marjaga, kõigest 60 kcal 100g kohta. Enamiku moodustavad sellest süsivesikud, millest 12,6g moodustavad suhkrud. Kindlasti ei maksa seda võrrelda valge lauasuhkruga! Vitamiinidest on esindatud C-, B-, E-, A- ja K-vitamiinid. Seega kribinal-krabinal kõik kirsse varuma.

Antioksüdantide rikkuse poolest  tuntud mustikad on viimastel aastatel eriti populaarseks saanud. Just kultuurmustikaid tarbitakse järjest rohkem, aga toiteväärtuselt ületavad metsas looduslikult kasvavad mustikad oma kasulike omaduste poolest esmamainitud. Oma maheda maitse poolest on nad populaarsed pudrul, pannkookidel, tortidel…Toiteväärtuselt on mustikad energiavaesed, kõigest 40 kcal 100g marjade kohta. Kiudaineid on 3,5g, eriti palju on aga kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, vitamiine A, B ning E. Mineraalaineid pole mustikates palju, aga just antioksüdandid on need, mille poolest on nad asendamatud. Mustikate kasulikkus seisnebki nägemise ja kõhuhädade parandamises.

Puna- ja mustsõstrad pole veel valminud, aga üsna peagi on ka nende hooaeg käes. Minul tähistab see mõnepäevast korjetuuri ja sellele järgnevat kodumahla aurutamist. Sõstrad on tuntud suure  põletikuvastase toime, seedimist soodustava ja rauast pakatava sisu poolest. Punasõstardes olev kaalium toetab südant ja soolebakterite tegevust parandavad kiudained.

Vaarikad on samuti vähivastase toimega. Võlusõna siinkohal taas – antioksüdant. Lisaks on vaarikatel antimikroobne mõju ja c-vitamiini rohke sisaldus. Antioksüdantide poolest ületavad vaarikad isegi maasikaid, kiivisid ja tomateid.  100g vaarikaid sisaldab 34 kcal, 170mg kaaliumi, 40mg kaltsiumi, 30mg magneesiumi, 25mg C-vitamiini.  Rohkelt A, B ja C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja fosforit. Rasedatel soovitatakse eriti vaarikaid süüa ja juua vaarikaleheteed, mis aitab sünnitustegevusel alustada.  Haiguste ravimisel on vaarikad tuntud, sest neil on higistama panev ja palavikku leevendav toime. Lisaks külmetusele on vaarikad head seedeelundite haiguste, kõhulahtisuse, kehvveresuse, kroonilise reumatismi, leetrite, krooniliste nakkushaiguste puhul. Naistele on vaarikad alati huvi pakkunud, sest kes meist ei sooviks endale terveid juukseid, nahka, küüsi ja aeglustada vananemisprotsessi.

Rohelised lehed peenras viitavad mineraalidele, valkudele, kiudainetele ja vitamiinidele. Värske salat kodupeenra lehtedest  tagab organite töö ja tugeva immuunsüsteemi. Lehtsalatis on vähe rasvu ja kaloreid, mis teeb temast dieeditaja esimese valiku.  Mineraalid, mis lehtsalatis leiduvad, aitavad väljutada mürke, toksiine ja stabiliseerib veresuhkru taseme. Võtmeroll on vere juhtimisel, südame, silmade ja närvisüsteemi töös. A-vitamiinid ja beetakaroteen  on tähtsad naha heaoluks. Retinool (A-vitamiin), aitab kaitsta UV-kiirguse eest ja pidurdab naha vananemisprotsesse. Antioksüdandid ja C-vitamiin tagavad immuunsüsteemi kaitse. Lehed sisaldavad lactucariumi, mis toob hea une ja aitab lõõgastuda.  Madala kalorsusega ( 15kcal 100g lehtede kohta) salatimaterjal annab üllatavlt palju vitamiine ja mineraale ja erinevad liigid muudavad road mitmekesisemaks. Väga hea viis grilliõhtul liha libedamalt seedekulglast läbitavaks teha.

Ehkki marjad tunduvad väikesed ja esmapilgul ei arvaks nende kasulike omaduste rohkust, siis kindlasti soovitatakse tarbida pigem marju kui puuvilju. Marjades on võrreldes puuviljadega vähem suhkruid ja samas on vitamiinide ja mineraalide kontsentratsioon märksa kõrgem. Seega parim viis end selle kesise suve vältel ja sügise hakul terve ja reipana hoida, on tarbida palju head ja kasulikku, mida Eestimaa loodus meile pakkuda suudab, olgu need marjad, seened, puuviljad või kodukasvatatud aiasaadused. Sõber külmkapp aitab meil neid nautida ka hooaja möödudes, sest külmutamisel vitamiinide ja mineraalide sisaldus enamasti ei vähene. Kõik marjale ja aiamaale ning põnevaid retsepte katsetama ja külmikut täitma!

Kommentaarid

kommentaari