Kuidas toita oma immuunsüsteemi?

Korralikult funktsioneeriv immuunsüsteem kaitseb keha patogeensete (haigusi tekitavate) organismide eest ning samas tolereerib normaalse mikrofloora hulka kuuluvaid organisme, toidu komponente ja ennast. Lapsed sünnivad loomuliku ehk kaasasündinud immuunsusega ning paari aastaga kujuneb välja ka omandatud immuunsüsteem.

Alatoitumine ja teatud makro-ning mikronutrientide puudus alandab immuunsüsteemi kaitsevõimet, muutes inimese haigustele vastuvõtlikumaks. Kõik immuunsuse vormid on mõjutatud valgu-energia alatoitumisest, eriti tugevalt aga just mitte-spetsiifilised kaitsemehhanismid ja rakkude vahendatud immunsus.

Soolestikus leiduva bakterikoosluse mõju immuunsüsteemile

Mao ja soolestikuga seotud lümfoidkoel on eriline tähtsus tervise ja organsimi heaolu seisukohast. See tuleneb selle vahetust lähedusest suure ja mitmekesise bakterite populatsiooniga ning toitainetega. Soolestikus leiduvad bakterid osalevad toitainete seedimises ning omavad ka olulist rolli peremeesorganismi immuunkaitses. Soolestikus normaalselt leiduvad bakterid loovad barjääri patogeensete organismidega koloniseerimise vastu. Haigused ning antibiootikumide tarbimine võivad aga selle barjääri toimimist häirida. Selle kaitseks on kasutusel probiootilised bakterid, kes koloniseerides soolestiku ning tootes piimhapet ja lantabiootikuid inhibeerivad patogeenide kasvu (Sellele lisaks on väga oluline roll ka toitumisel).

Imuunsüsteemi substraatide ja toitainete vajadus suureneb aktiveerumisel.

Immuunsüsteem funktsioneerib pidevalt, aga patogeenide juuresolekul muutub spetsiifiline immuunsus eriti aktiivseks. Tulemuseks on suurenenud vajadus substraatide ja toitainete järele. Immuunsüsteemi rakud suudavad kasutada glükoosi, aminohappeid ja rasvhappeid “kütusena” energia genereerimisel, mis hõlmab ka elektronide kandjaid ning koensüüme milledeks üldiselt on vitamiinide derivaadid. Immuunvastuse aktivatsioon suurendab valkude tootmist ning rakkude jagunemist.

Inimorganismi täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks on oluline saada toidust piisavas koguses täisväärtuslikku valku Tabel 1.  (sisaldab aminohappeid, mida inimese keha ei ole võimaline sünteesima), asendamatuid rasvhappeid (omega-3 ja omega-6 rasvhapped), lipiide (näiteks kolesterool, mis kuulub rakumembraanide koostisesse ning mõjutab nende jäikust), vitamiine A, D, E ja C ning mikroelemente Mn, Cu, Zn, Fe, Mg ja Se. Nagu ka juba eespool mainitud on oluline tähtsus ka süsivesikutel, mille tarbimine varustab keha (ja peamiselt just aju) glükoosiga. (NB! Vastavad vitamiinid ning mikroelemendid on antud artiklis välja toodud just immuunsüsteemi seisukohast. Tegelikult ei tohi alahinnata ühegi vitamiini ja mikroelemendi mõju organismile).

ToiduainePDCAAS %Puudulik aminohape
Muna118 
Piim, juust121 
Liha, kala92hargneva ahelaga aminohapped
Soja91Metioniin, tsüsteiin
Mais52Lüsiin
Riis44Lüsiin
Nisu42Lüsiin

Tabel 1

Artikliga seotud tooted:

Self_Omega_120-300x300aminolysine-500x500-500x500 multivitamin_0

*PDCAAS % – percentage for different food protein sources

Kasutatud kirjandus:

  1. Calder P. C., Feeding the immune system. Proc Nutr Soc. 2013 May 21:1-11.
  2. Schaafsma G (2000) The protein digestibility-corrected amino acid score. J Nutr 130:1865S–1867S
  3. Thomas CM & Versalovic J (2010) Probiotics-host communication: modulation of signaling pathways in the intestine. Gut Microbes 1, 148–163.

Allikas: Flick Diet.

MYBODY preemia Sinu kehale!

Kommentaarid

kommentaari