Motivatsioon kõrge, energiatase madal

Tere hea blogi ja armas lugeja

Nädal on ikkagi selline paras aeg, et teha kokkuvõtteid. Ilusti on läinud. Uhke selle üle, et söömisega miinuses ja kokkamisoskusega plussis. Uhke selle üle, et elasin raske nädala trenni mõttes üle (drop-setid+cardiod). Uhke inimeste üle, kes minu trennides tublisti pingutavad. Uhke, uhke, uhke aga upakile see uhkus ei aja. Ajab just eesmärgile lähemale ning eesmärgiga inimene on ilus inimene aga kõik oleneb ja oleneb mis eesmärk eksole 🙂

Kuna trennides oli raskem nädal, siis lihased annavad rohkem tunda. Samas trenni on ikka väga imelik teha. Kui tavapäraselt ujun higis, siis nüüd peab ikka väga hoolega pingutama, et vesi lahti saada. Pulss on maas, taastumine väga hea ning tundub, et täielik säästurežiim on sisse lülitatud. Samas kui pingutus on korralik, siis ronib pulss ka korralikult üles, ning alla tuleb üsna kiirelt. Esmaspäeval käekellalt saadud info kohaselt olen Fitness Test-i järgi eliitsportlane, kelle hinnanguline VO2max on 65. Kell arvutab seda kuidagi nii, et 5 minuti jooksul registreerib minu pulsi täielikus puhkeolekus ja siis annab hinnangu. Testi ajal tuksus süda seal 45-50 l/min juures.

Sellesse suhtuda muidugi väga kriitiliselt nagu ka väga paljudesse teistesse asjadesse elus. Enesekriitika üks väärt asju kui seda parajal määral rakendada 🙂 Kontrolli sinagi, mis sinu pulss teeb ja uuri, millised võiksid olla normaalsed pulsivahemikud erinevate tegevuste ajal. Pöördu siis vastavate spetsialistide (arsti) poole või leia allikad, mis on teaduslikult tõestatud. Suhtu kriitiliselt sellesse, mida loed aga mitte minu blogisse, sest siin räägib aus mees asjad lahti nii, nagu nad on 😀

Trennist veel: esmaspäeval treadmillcardio 30min, teisipäeval õlg+triitseps, kolmapäeval selg+velocardio 40min, neljapäeval rinnalihas+ treadmillcardio 40min, reedel biitseps+ velocardio 40min, laupäeval jalapäev Tallinnas ning pühapäeval jalkapäev sõudjatega 1h15min. Cardio ajal hoian pulssi 130 l/min.

Lähme aga riburada pidi edasi. Teisipäeval hakkasime Ramiliga vabakava kokku panema. See nüüd natuke muutis minu suhtumist poseerimisse, sest tegelikult on isegi päris äge neid poognaid (poose) seal laval kokku väänelda. Lavahirmu ehk pole, sest rahvatants on selle ära ajanud. Minule usaldatud info kohaselt on poseerimine üks tähtsamaid asju, mida võistlustel hinnatakse ning okei, eks ma harjutan seda siis ka ikka. Täna käisin poseerimistunnis ja sain jälle mõne nõksu võrra paremaks ning motivatsiooni andis tagasiside, et olen keha kuivemaks saanud ehk rasv on “põlenud”. Pool vabakava olemas, järgmine nädal teine pool ning ülejärgmine nädal siis Tenerifele randa neid poose harjutama ja eks me näe, ehk saab asja.

Lisan ühe pildi ja rõhutan, et pilt illustreerib minu arengut keha kuivuse mõttes (kindlasti annab paremaks minna) ja ei esinda absoluutselt eeskujulikku poseerimisoskust, sellega näen ma alles vaeva 🙂

Sujuvalt nüüd palukski abi, et kes blogi loevad ning ise ka sarnase teekonna ette võtnud, siis palun kirjutage soovitusi, mida reisile kaasa võtta ja kuidas üldse see nädal kõige paremal moel üle elada, et tulemus väga ei kannataks ning teekond jätkuks. Aitäh, loen kriitiliselt 😀

Trennid, mida ma MyFitnessis annan, on mul olnud viimasel ajal üsna rahvarohked, mille üle mul väga hea meel. Inimesed tulevad pingutama, viskame nalja ning kokku saabki üks tore olemine. Mina harin neid tehnikaga ja ajan niisama imelikku loba suust välja ja nemad annavad mulle energiat edasi pingutada oma naeratuse, tänusõnade ning pingutusega. Üliäge on vaadata, kuidas nad nii mõnigi kord astuvad mugavustsoonist välja ja teevad mõne kraadi võrra kangema pingutuse kui mõistus teha lubaks. Aga pidage meeles seda, et kui tahate intensiivsuse ja äärmusliku pingutusega piire kompida, siis peab olema ka baas hea. Hea baas tuleb madala pulsiga pikematest treeningutest.

Söök-jook. Olen hakanud magusaisu peletamiseks katsetama sellist “mürki” nagu Coca-Cola Zero. Nagu Mailiis ütles, siis pärast võistlust natuke aega helendad aga pole hullu 😀 Ega ma tegelikult pole selliste toodete fänn ja üritan ikka võimalikult tervislikult asjale läheneda aga noh, varsti saab normaalsema elu peale tagasi, kus saab rohkem magusat lubada 🙂 Mineraalvett olen rohkem hakanud jooma, sest hakkab nagu vaikselt vedelikupuuduse tõttu veidi krambitama. Päris krampi pole veel tõmmanud aga vaikselt märku ta annab.

Söögi koha pealt lisandus see nädal minu menüüsse mõnel korral avokaado- väga maitsev ja kasulik leid.

  1. Tatar, broilerimaks, avokaado, hiina kapsas ja paprika
  2. Omlett 2 muna ja 150g munavalgega, kirsstomatid ja peale raputasin sidrunipipart ning leppima pidin ema leiva asemel poeleivaga

Sellega lõpetakski. Olge mõnusad, rõõmsad, tänulikud ja mitte nii kurjad nagu mina 🙂 Naudi söömist, varsti liitun sinuga.

Instagram on ka endise koha peal. Kui ei leia, siis link eelmise blogipostituse lõpus, mille sa läbi loed kui seda veel teinud pole 😀

p.s laupäeval käisin jälle taliujumist tegemas aga sedakorda Pirital- selline pisik nüüd sees ja tundub, et hoiab teised pisikud eemal. Aitäh Maarja, varsti jälle eks 😉

Tsau

Kaeramaa-Karl

 

Kommentaarid

kommentaari