Pilk aluselise toitumise põhimõtetesse

Usun, et Eestis pole mitte kunagi varem olnud nii palju toitumist jälgivaid, sporti harrastavaid ja tervislikke eluviise järgivaid inimesi kui praegu. Võib isegi öelda, et hetke trend on käia trennis ja toituda teadlikult. Suur infotulv ajab meid aga tihti segadusse. Kuna tekkinud on palju arvamusliidreid ja erinevaid arvamusi ,on küllatki keeruline leida enda jaoks see üks ja õige tee toitumise ja treeningute juures. Leida tasakaal enda ja elustiili vahel, vot see on kunst.

Oma seekordses blogipostituses tahan heita valguskiirt ühele toitumissuunda reguleerivale viisile – aluselisele toitumisele.  Põhjus, miks ma otsustasin uurida selle põhimõtteid ja tagamaid on lihtne- haigestusin viirusesse, mis lõi mõneks päevaks mu toidulaua täiesti pahupidi. Alguses arvasin, et terviserikke põhjustas liigne happelisus minu toidulauas, aga õnneks ei olnud selleks muu põhjus kui vaid üks kole viirus, mis mind tabas.

Mida kujutab endast aluseline toitumine?

Tegelikult annab sellele vastuse juba toitumissuuna nimi, mis viitab sellele, et toidulaual välditakse happelisi toite või happelist jääki kehas tekitavaid toiduaineid, ja eelistatakse aluselisi ning aluselist jääki tekitavaid toite ja toiduaineid. Olen lugenud palju sellest, kuidas inimesed suhkrust, kohvist, alkoholist, rafineeritud ja töödeldud toitudest loobudes saavad mõnele terviserikkele lahenduse või paranevad sootuks mõnest kaua vaevanud haigusest. Lisaks eelnimetatud pahategijatele, loobutakse suuresti ka piimatoodetest ja liha tarbimisel piiratakse koguseid ja püütakse võimalikult palju aluselist toitu kõrvale tarbida. Püüdsin isegi sellist elustiili 3 päeva järgida, aga minu liha- ja piimatoodete himu on paraku piisavalt suur, et nii suurt kannapööret oma elus ma ilmselt teha ei suudaks. Vaid lühiajaliselt suudaksin ehk end piirata, õnneks selleks põhjust enam pole. Siiski tasub jälgida, et toidulaual domineeriks aluselisi toiduaineid, sest saan oma kogemusest kinnitada, et sellel on tõesti jumet- paranes seedimine ja kadus puhitustunne. Aluseline toitumine aitab meie keha pH taset kontrolli all hoida, sest liigne happelisus meie kehas põhjustab uimasust, kiirendab vananemist ja arvatakse isegi seda, et põhjustab vähirakkude teket. Erinevad haigustekitajad armastavad samuti happelist keskkonda, et paljuneda, seega on lihtne tõdeda, et aluseline toitumine aitab haigustekitajatega võidelda. Happeline veri on haigusetekitajatega võitlemises nõrk vastane ja kahjustunud keharakud ei pruugi enam funktsioneerida piisavalt hästi, et organism töötaks tõrgeteta.

Mis põhjustab liighappelisust meie kehas?

Kõige lihtsam vastus sellele on: Oled see, mida sööd. Kuna tänapäeva toit on suuresti töödeldud, lisaks on alkoholi, suhkru, kohvi, liha ja nisutoodete tarbimine hoogustunud, siis pole süüdlast vaja mujalt otsida kui meie ostukorvist. Mida enam on seal eelnimetatud gruppe ja valmistooteid, seda happelisem on ka meie organism. Sellest on tingitud ka praegusel ajal kasvavate laste allergiad ja immuunsüsteemi nõrkus. Pidev kiirtoidu tarbimine põhjustab ilmselgelt liighappelisust. Selleks, et vältida keha liighappelisust, tuleb jälgida, et toidulaual oleks piisavalt puu- ja köögivilju, idusid, vetikaid, teatud pähkleid. Lisaks tuleb kasuks piisav füüsiline koormus, mis aitab tervise stabiilsena hoida. Liha ja piimatooteid tuleb tarbida piisavalt, et saada päevane vajaminev valgukogus  kätte. Aluseline toitumine paneb rõhku rohelise rohkusele, aga siiski ei rõhu taimetoitlusele. Liha on vaja, aga tuleb jälgida, et kõrval oleks ka piisavalt värsket ja rohelist, mis aitab leida organismil tasakaalu.

Milliseid probleeme põhjustab kehas liighappelisus?

Kõrvetised, refluksia, puhitustunne, kõhukinnisuse tavapärasus, ainete puudus, loidumus, iiveldus, ülekaalulisus, liiges-ja lihasvalu, depressioon, astma…. need read on lõputud, sest valed valikud toidulaual viivad kõikvõimalike terviseprobleemideni. Liighappelisusele annab märku ka rahutus, akne, tselluliit, neeruprobleemid, higistamine ja allergiad.  Kui jälgime aluseliste toiduainete suurt osakaalu meie menüüs, siis paraneb enesetunne, alaneb kaal ja paraneb naha seisukord. Minu igahommikune sidruni- ja ingverijook on siinkohal soe soovitus, kuidas alustada oma päeva õigel viisil. Olen ise seda rituaali järginud juba aasta ja saan selle efektiivust kinnitada sajaprotsendiliselt.

 

Mida peaksin valima, et saavutada aluselist toidulauda?

Neutraalne pH on 7,0. Sellest madalam on happelisem, kõrgem on aluseline. Inimkeha on piirkonniti muidugi erineva happelisusega: Magu, seedeelundkond happelisemad, nahk aluselisem (5,5pH), seega varieerub meie organism seinast seina oma pH-tasemel. Parim olek kehale on 7-7,5 vahel. Olles kergelt aluseline. Selleks, et seda saavutada, tuleb teadvustada end sellest, millist jääki kehas teatud toiduained tekitavad. Näiteks sidrun, mis maitselt hapu, tekitab kehas sootuks aluselise jäägi, seega ei maksa end maitsmismeelest lollitada lasta. Liha seevastu, on enne seedimist aluseline, aga jätab kehasse peale seedimist happelise jäägi. Kõige lihtsam on loobuda kohvist, alkoholist ja suhkrust. Juba see annab kehale võidu. Aluselised toiduained on vajalikud vere pH neutraliseerimiseks, nendeks vajab ta kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi. Kurkum, rohelised lehed, juurviljad, salat, läätsed, kurk, seller, hummus, sidrun, Cayenne pipar, peet, brokkoli, oliiviõli, kõrvits, taimeteed, pähklid, avokaado, mandlid, spargel, hirss, tatar, herned, kaalikas, redis, spinat, greip, ingver, tomat, bataat….. nendes leidub rohkelt aluselist jääki. Happelised on Suhkur, liha, energiajoogid, valmistoidud, jahutooted, maiustused, kuivatatud puuviljad, kartul, seened, rukis, oder, mais, nisu krevetid, pistaatsiapähklid…. neid peaks vältima või väikses koguses tarbima.

Kokkuvõtteks: Ma ei väida, et aluseline toitumine on tee kaalulangusele ja tõrgeteta organismi toimimisele, aga ma saan kinnitada, et puu- ja juurviljad on igati kasulikud, varustavad meie organismi antioksüdantide, mineraalide ja vitamiinidega ja on igapäevaselt asendamatud. Kui meie toidulaual on piisavalt värskeid ja rohelisi vilju, siis ei tee ka tükk väärt liha või peotäis kodujuustu meile kurja, vaid annab kehale vajalikud mineraalid ja toitained. Tähtis on leida tasakaal, tarbida kõike, aga mõistlikud koguses, lihtsalt poole taldriku liha asemel tuleb valida pool taldrikut koogivilju ja sinna kõrvale üks paras kogus head liha, mis pole fritüürist läbi käinud või nisujahus paneeritud. Klaas väärt veini või tükk vanaema kodukootud kooki ei löö samuti keha tasakaalust välja, aga igapäevased valed valikud ei too meile pikka iga ja ei hoia tõvedest. Kutsun kõiki üles puhtale toitumisele ja mõistlikele valikutele, kus kaine mõistus, keha märguanded ja loodus annavad koostöös meile parimad juhtnöörid toimimiseks.

Alla lisan mõned väljavõtted oma menüüst, kus on rohkelt värsket ja rohelist, aga ei puudu ka piimatooted ja liha, sest nendeta ei saa ja ei peagi saama: Inimene on segatoiduline ja iga indiviid vajab mingil määral igast toidugrupist midagi. Kuna minu veretest näitas pH positiivset tasakaalu, siis saan enda valikuid tuua mõneks heaks näpunäiteks.

Kommentaarid

kommentaari

Related Posts