Pool aastat läinud ühe nädalaga

Tere-tere

Millest alustan? Laupäeval pärast võistluseid alguse saanud ülesöömine sai lõpu eile ehk pühapäeva õhtul ja kestis seega veidi üle nädala. Kaal näitas täis kõhuga ulmelisi numbreid. Laupäeva õhtul pärast restorani külastust (Pärnus oli restoranide nädal) oli lühikeste pükstega 91kg (võistluspäeva hommikul oli tühja kõhuga 78.9kg). Kindlasti oli sellel oma osa toidumassil, mis oli soolestikus ning värskelt makku sattunud lambalihal, mida medium küpsetatud kujul ikka andis järada :D. Magu on nüüd küll välja veninud ning meelde tulevad ajad, kus ma samamoodi õhtuti õgisin suuri koguseid. Need õgimised lõppesid toona siis kui mingi hetk lükati kõrist alla üks jäme must toru, kus oli kaamera otsas, et kontrollida mao seisukorda ning seda kogemust gastroenteroloogi juures ei soovita vaenlasele ka. Tänasest kaloreid lugema ei hakka aga söömine läheb küll koguste mõttes normaalsemaks. Kahjulik eksperiment peab lõppema aga magusast ma ei kavatse loobuda. Nagu mu hea sugulane (brat) ägedalt ütles, et head asja peabki palju olema 😀

Mida ma tegin võistluste järgselt? Esiteks sõin palju magusat ja palju all mõtlen ma ikka palju. Erinevates pidulaudades istudes läks lisaks magusale ka igasugu sellist sööki, mida algaja teekonna ajal just väga palju ei söönud. Kartulisalat ja muud klassikalised koosviibimiste toidud kugistasin alla ilma süümepiinu tundmata. Kartulikrõpsud olid sellised asjad, mida ma polnud ikka väga kaua söönud. Ega nad ei maitse mulle väga aga sõin lihtsalt selle pärast, et see on ilge rämps. Äge tunne, kui saad ennast vabalt tunda. Paraku kaasneb selle vabadusega ka vastutus ning nädal aega pole ma väga vastutustundlik olnud ehk on toimunud pidev ülesöömine. Isegi kui päeva esimene pool on olnud üsna korralik, siis õhtud on ikka väga valesti läinud. Lisaks sellele, et magusat läks palju, on mul loll komme kõht nii täis süüa, et liigutada ka raske. Eks see nädal teen tööd selle nimel, et taastada normaalne söömine, sest hetkel on tegevus väga ebatervislik. Raske see on, kui selline vabadus käes aga kui ma nii jätkan, siis kõigepealt lähen ma väga paksuks ja teiseks on reaalne oht veel endale hankida suhkruhaigus. Selline pidev veresuhkru taseme piirajas olemine lihtsalt ei ole mingil moel tervislik.

Tagurpidi dieet, kus vaikselt tõstetakse kaloraaži pärast dieeti, minu puhul ei õnnestunud. Ma lihtsalt ei andnud sellele võimalust. Nüüd tuleb siis hakata vaikselt mõtlema selle peale, kuidas üleliigne kulutada aga väga ei tahaks siiski miinuskaloraažis olla, sest lihasmass on vaja kasvama saada. Kusjuures väga raske on kaloreid mitte lugeda aga sellest peab tõesti puhkama kui tahan kunagi lähitulevikus ette võtta järgmist teekonda lavale. Pealegi pole lihtne kirja panna neid toite, mida näiteks ema teeb või neid sööke, mida kuskil kaalumata ja täpseid koostisaineid teadmata süüa.

Millega ma praegu tegelen? Tänasest algasid ettevalmistused kevadiseks räimepüügiks. Mulle meeldib see, et tegemist on füüsilise tööga ning ehk saab seal palju energiat kulutada, mis siin on suurtes kogustes sisse söödud. Eks ma hoian teid räimepüügiga seonduvaga kursis Instagrami kontol. Tulemas siis igasugused räimeroad ning ema on nüüd üle pika aja saanud leivategemisse hoo sisse. Jumaldan ema tehtud leiba. Lihtsalt naudin seda vabadust ning söön. Üle ei mõtle aga püüan mitte üle süüa. Trenni proovin teha korralikult, vähemalt 4x nädalas. Arvatavasti pean siiski olema realist ning andma ikkagi võimaluse ka magistritööle. Mul pole absoluutselt motivatsiooni seda teha. Jah, ma tean, et tuleb lihtsalt ära teha aga nagu üliraske on üldse juba seda faili avada. Tõrge ja jõuetus tuleb peale kui ma mõtlen, et seda tuleb teha. Jah, ma tean, et maru hea tunne on kui ma selle ära teeks. Ma tean seda kõike aga naljakas, et miks ma siis ei tegutse vastavalt. Üheks läbivaks teemaks minu magistritöös on motivatsioon ning naljakas on kirjutada kui endal motivatsioon puudub. Olen siiski optimistlik ning üritan sellega hakkama saada. Kui ei saa, siis pole ka väga hull. Olengi selleks aastaks natuke liiga palju ette võtnud ning kõike head korraga ei saa. Osade kohta kehtib see, et kes palju teeb, see palju jõuab aga mulle tundub, et minu ressursid on piiratud kui tsiteerida ühte kursusekaaslast 😀

Kõhulihased on läinud, nende asemel on nüüd üks suur ümmargune kõht. Mass tuli väga suure hooga peale, nüüd on vaja veidi pidurit tõmmata ning saavutada selline keskmine vorm, et suvel ikka saaks maika seljast ära ka võtta. Käed on vaja kasvama saada, samuti rinnalihas ning pekikihi all hakkan vormima kõhulihaseid ka. Selg ja jalad on ainukesed enam-vähem normaalsed aga ülejäänud kehaosadega näen rohkem vaeva. Pildid enda hetkevormist ei tule kõne alla aga siin saad siis siis lihtsalt olla kursis minu teekonnaga võistlusperioodi välisel ajal. Üritan rohkem pilte ja videosid teha siis jõusaalis ringi veeremisest. Kuigi oleks päris äge suvel hea kerge olla ja õppida ära igasugused human flagid ja muud trikid, siis vähemalt praegu tunnen, et vajan enda ellu lihasmassi kasvatamist 🙂 Minu suvevorm on see aasta saavutatud ning realiseerisin selle soojamaa reisi ajaks ka ning kõhulihased on see aasta normaalselt päikest näinud.

Kui jõudsid ilusti lõpuni, siis suur aitäh sulle! Minu teekond jätkub ning kui sina leiad, et meie teed võiks mingil moel ristuda, siis anna mulle märku ja vaatame mis seal risti peal räägime! 🙂 Seniks aga head fitnessi-kuu jätku ning püsi terve ja tee trenni targalt ja ole sama tark enda muudes asjades ka.

Karl

Kommentaarid

kommentaari