Sõnusin ära, kuid õpin “pattudest” üha paremini

Tere blogi

Üks päris tegevusterohke nädal on nüüd möödas. Nädala sees sai söögi osas ikka mõni patt tehtud aga olen optimist, et ehk oli see kaigas selline, mis kodara vahel puruks läks ning oluliselt tempot maha ei võtnud. Sõtkun aga edasi ja jään ootama uusi kaikaid ning ehk saab nendest ka jagu.

Asja kallale asudes tahaks rääkida enda kaalunumbrist. 89kg näitas kodune kaal 29. oktoober pärast Montenegro söömisi. Tänaseks päevaks on ta langenud alla 82kg ning suund siis 80kg peal. Postitust kirjutades lõhnab mul siin köögilaua peal ema tehtud õunakook. Olen nüüdseks jõudnud enam-vähem (väikeste mööndustega) sinna, et oskan juba üsna hästi silma all olevaid ahvatlusi ignoreerida. Kuidas? Iga suurema patustamisega õpib seda tegema. Kuidas? Keda sa ikka petad peale iseenda. Öeldakse, et patu palk on surm aga mina muudaks seda natukene leebemaks ja sõnastan selle nii: patu palk on cardio. Näiteks täna oli meil rahvatantsurühmaga väike üritus ning mina olin vastutav selle eest, et Steffani pitsad jõuaksid üritusele. Kui sa oled seda pitsat maitsnud, siis juba tead, et päris tubli saavutus, et ei võtnud ühtegi tükki, vaid karbike oli ilusti kaasas. Aitab eneseupitamisest, lähme edasi.

Nädala sees olevad patud olid suhteliselt väikesed võrreldes nendega, mis olid kuu/nädal aega tagasi. Ma võin neid kõiki patustamisteks lugeda, kuid see on ju minu teekonna osa ning alati mõtlen ma selle peale ka kui hea see tol hetkel oli. Näiteks sõin liiga palju valgubatoone korraga või võtsin plaanivälise šokolaadimedali, mis mulle anti pärast nutikassa turvakontrolli. Ma ei lase sellistel asjadel ennast tundma panna läbikukkujana, sest ma olen juba nii palju võitnud sellel teekonnal. Ma ei taha, et mul tekiks söömisega seoses mingi häire. See pole elu ja surma küsimus, see on enese proovilepanek. Ma teen seda, ma jõuan sinna, läbin kõik takistused ning kui jõuangi kohale veidi kõrgema rasvaprotsendiga, kui võiks olla, siis tahan jälle rõhutada, et ma olen niigi palju juba võitnud. Võitlus käib iseendaga, ei ole mõtet ennast liiga palju teistega võrrelda. Vaata peeglisse ja seal on su kõige suurem sõber ja vaenlane.

Rahunen nüüd, sest minu eriala pole filosoofia, vaid kehakultuur. Magistritööd üritan ka selle energiadefitsiidiga kirjutada aga ütleme nii, et olen elu selles osas täitsa raskeks teinud. Vaatame, mis saab, plaanis on ju ka magistrikraad kätte saada, ehk läheb õnneks. Nagu ma instagramis teemaviidetes (hashtag) ikka mainin, et ehk saab asja enne kui külm ära ei võta.

Trennis on raske, sest pole jõudu nii suuri raskuseid liigutada kui varem. Jällegi tegemist asjade normaalse kulgemisega. Lihased taastuvad palju aeglasemini, näiteks lailihas oli valus teisipäevasest trennist veel pühapäeval. Trennis nagu ei jõuaks pingutada aga samas lihasvalu järgnevatel päevadel näitab, et tööd sai tehtud. Tegin 5 jõusaalitreeningut: õlg+triitseps, selg, rind+biitseps, jalg ning uuesti õlg+triitseps. Nädala lõpetas pea 3-tunnine tantsutund, kus õppisime lõunanaabrite tantsu. Päeva lõpuks tiksus Polari kellale üle 4400 kulutatud kilokalori ning sõin kuskil 3000kcal juurde, sest 2500kcal oleks liiga ulme olnud sellisel hullul päeval. Pühapäeva õhtu kirsiks tordil oli minu jaoks ristipojaga koos lumes püherdamine. Poiss ise alles seitsmeaastane ning mõni aeg tagasi ei talunud saunalaval kuumust pea üldse, kuid tundub, et ristiisa kasvatab poisist korraliku mehe 🙂 Selline asi annab emotsionaalse energialaengu ning iga energia loeb.

Täna algamas uus nädal ning loodame, et läheb hästi ja võtame ette ühe päeva korraga. Tulevikust rääkima ei hakka, sest kindlam rääkida sellest, mis on toimunud. Kokkuvõtted teeme pärast võistlust. Siiski rõhutan siin lõpus, et tegemist algaja teekonnaga lavale ning blogi üritab kajastada minu mõtteid võimalikult ausalt ning väga tore oleks sinult kuulda tagasisidet, sest ma loodan ka sind motiveerida.

Seekord vaata video- ja pildimaterjali instagramist, sest pühapäeval ma poseerimistundi ei jõudnud. Ehk läheb paremini see pühapäev.

https://www.instagram.com/karlsutt/

Midagi panen siia ka. Näide minu järgmise nädala tavapärastest hommikusöökidest (vasakul). Kaerahelbepuder maitsestamata jogurti ja valgupulbriga (MyBody-s päris hea suur valik) ning kohv piimaga. Söön otse kausist, sest selline lihtlabane mees ma juba olen, nüüd väike tõestus pildi näol ka olemas. Taasavastasin enda jaoks ka makaronid (täisterajahust muidugi), mida sõin hiina kapsa ja paprika toorsalati ning sealihaga kreemjamaks muutis seda maitsestamata jogurt. Ei ole just väike kogus dieedi ajal või mis?

Teile soovin algavaks nädalaks häid trenne, häid toite ning palju jõudu ja rõõmu! 🙂

 

 

Kommentaarid

kommentaari