Toiduõlid – Mida me peaksime neist teadma?

Tervislikud rasvad on organismi jaoks sama vajalikud kui juurviljad ja puuviljad.

80-90-ndatel võimust võtnud arvamus, et “rasvad on kahjulikud ja teevad paksuks” hakkab tänseks õnneks taanduma. Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks ei ole enam “rasvavaba”, vaid “tervislikud rasvad”. Kaasaegsed tervisliku toitumise teooriad ei keskendu rasva vähendamisele menüüs, vaid loomsete rasvade ja kahjulike taimsete rasvade asendamisele tervislike taimsete rasvadega.
Rasva vajab organism rasvlahustuvate vitamiinide (A,D,E ja K-vitamiin) ja üle 600 erineva toitaine (alfakarotiin,beetakarotiin,lükopeen, alfalipoiinhape jne.) imendumiseks. Näiteks ei omasta organism kapsas ja brokkolis leiduvat K-vitamiini, kui neid süüakse ilma rasvata. Ilma K-vitamiinita aga ei talletu luudes ja hammastes kaltsium. Samuti ei suuda organism ilma rasvata omastada vähivastaseid antioksüdante lükopeeni ja karoteeni, mida leidub näiteks tomatis.

Seepärast on oluline aurutatud juurviljadele ja salatitele alati lisada kvaliteetset õli.
Väikelaste puhul soovitavad paljud toitumisspetsialistid, et kuni teise eluaastani peaks 50% lapse päevasest kalorikogusest tulema rasvadest. Nii omandab lapse organism kõige paremini aineid, mis on vajalikud kasvamiseks ja arenemiseks.

Koolilapse jaoks on kvaliteetne rasv väga oluline, kuna see “toidab” mälu. Nimelt rasvas leiduv letsitiin on närvirakkude toitaine, mis soodustab mälu- ja keskendumisprotsesse.

Kaalulangetajatel on oluline teada, et tervislikud rasvad tekitavad mõnusa täiskõhutunde ja vajadus järgmise toiduportsu järele ei teki nii kiiresti.

Tööstuslikud “lahjad” tooted on petlikud, neist eemaldatud rasvad on sageli asendatud suhkru ja sünteetiliste lisaainetega, mis on toidus algselt leidunud rasvast oluliselt kahjulikumad.

Rasvavaba dieedi all kannatab ka libiido, nimelt langetab rasvavaba toidu tarbimine naise organismis östrogeeni – ja mehe organismis testosterooni taset.

Toiduõli tervislikkuse määrab õli kvaliteet
Sugugi mitte kõik taimsed toiduõlid ei ole tervislikud. Suur osa toidupoodides pakutavatest taimeõlidest on kuumtöötlemise teel toodetud rafineeritud toiduõlid. Toiduainetetööstuse jaoks on see kasulik – tootmine on odav ja toiduõli säilivusaeg pikk. Kuid see, mis kuumtöötlemis- ja rafineerimisprotsessis õlist järele jääb, pole mitte üksnes väärtusetu, vaid lausa kahjulik.

Mis siis täpsemalt õliga kuumtöötlemise ja rafineerimise käigus tehakse?
1. Õli “kätte saamiseks” seemnetest/viljadest kasutatakse rasva lahustavat toksilist kemikaali heksaani. Hiljem küll heksaan aurutatakse õlist välja, kuid täielikult seda eemaldada ei ole võimalik.
2. Õli kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Selle tulemusena polüküllastamata rasvhapped õlis muunduvad, muuhulgas ka transrasvadeks, mis on organismile äärmiselt kahjulikud.
3. Õli rafineerimisel kasutatakse kemikaale, mille ülesandeks on õli “puhastada” iseloomulikust lõhnast ja settest. Selle protsessi käigus väärtuslikud toitained õlis hävivad. Näiteks väheneb rafineerimisel oluliselt selliste mineraalainete nagu kaltsium, magneesium, raud ja kroom sisaldus õlis, samuti letsitiini (oluline keharakkude koostisosa), vitamiin-E (kaitseb rakke vananemise eest), karetonoidide (kaitsevad silmi ja nahka), sterooli (vähendab kolesterooli), polüfenooli (kaitseb südant) ja klorofülli (vabastab mürkainetest) sisaldus.
4. Õlile lisatakse sünteetilisi säilitusained, nagu näiteks E320, et pikendada õli säilivusaega. E320 peetekse niipalju ohtlikuks, et selle kasutamine lastetoitudes ei ole lubatud, kuid õli koostises jõuab see siiski valmistoitudesse, pagaritoodetesse, maiustustesse.
5. Rafineeritud õlis ei leidu enam lipaasi, mis aitab rasvhappeid seedida.

Paljud inimesed arvavad, et rafineeritud toit lihtsalt ei ole nii kasulik kui töötlemata toit. Kuid tegelikkuses on rafineeritud toit organismile lausa väga kahjulik. Kuna rafineeritud toit ei sisalda aineid, mis on toidu seedimiseks vajalikud, peab organism sellise toidu töötlemiseks kasutama oma varudest ensüüme, mineraalaineid, vitamiine, valke jne. Teisisõnu, mida rohkem rafineeritud toitu inimene sööb, seda enam röövib ta oma kehalt tervise säilitamiseks vajalikke varusid.

Samuti nagu rafineeritud õlisid, tuleks iga hinna eest vältida hüdrogeenitud taimseid rasvasid. Taimeõli hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel tekivad looduses mitteesinevad rasvade vormid, mis on tervisele äärmiselt kahjulikud. Odava hinna tõttu kasutatakse toiduainetetööstuses hüdrogeenitud taimerasvu väga laialdaselt – saiatoodetes, pagaritoodetes, maiustustes, jäätistes, margariinides, puljongikuubikutes jne.

Kuidas siis ära tunda kvaliteetne ja tervislik taimeõli ?
Esiteks, kvaliteetne ja tervislik saab olla vaid rafineerimata, külmpressitud õli. Külmpressitud õli toodetakse mehhaanilise pressimise teel, kemikaale lisamata ja õli kuumutamata. Seemnetest ja viljadest võimalikult suure õlikoguse eraldamiseks pressitakse neid mitu korda. Kõige tervislikum on kahtlemata esmane külmpress – õli märkega “extra virgin”. Külmpressitud õli tunneb ära spetsiifilisest lõhnast – oliiviõlil peab olema oliivi lõhn, pähkliõlil pähkli lõhn jne.

Õlipudelil olev märge, et õli on külmpressitud, võib vahel olla eksitav, sest paljudes riikides pole seadusega määratletud külmpressitud õli mõistet ja mõned tootjad kuumutavad külmpressitud õli enne pudelisse villimist, pikendamaks õli säilivusaega. Seepärast uuri alati müüjalt järele, kas õli on kuumutamata!

Teiseks, kvaliteetne on vaid tumedasse klaaspudelisse vaakum-meetodil pakendatud õli. Õli kõige suuremad vaenlased on valgus, soojus ja õhk, nende toimel tekivad õlis toksilised ühendid. Valguse kahjuliku toime eest kaitseb õli tume klaaspudel, vaakum-meetodil pakendamine tagab, et pudelisse ei jää koos õliga õhku. Kodus tuleks avatud õlipudelit hoida külmkapis ja see 2 kuu jooksul tarbida (v.a. külmpressitud kookosõli, mida võib hoida toatemperatuuril kuni kaks aastat).

Kolmandaks, õli puhul on eriti oluline, et see oleks pärit mahepõllumajandusest, sest rasvad koguvad endasse suurel hulgal taimekaitsevahendites ja väetistes leiduvaid kemikaale.

Nagu kõigi toitude puhul, on mitmekesisus tähtis ka õlide puhul.
Kõik teavad, et porgand pole sama mis kapsas ning süües vaid porgandeid jääb toit ühekülgseks. Sama kehtib ka õlide puhul – ei ole olemas ühte ideaalset õli, kõige tervislikum on tarbida erinevaid seemne-, pähkli- ja puuviljaõlisid.

Mõned näited erinevate külmpressitud õlide kasulikest toimetest:
Oliiviõli – kõrge antioksüdantide sisalduse tõttu kaitseb organismi vabade radikaalide eest (mitmete tõsiste tervisehäirete põhjustajad) , õlis sisalduv oleiinhape on kasulik südame-veresoonkonna haiguste puhul.
Saflooriõli – sisaldab palju K- vitamiini, mis aitab kaltsiumil luudesse ja hammastesse talletuda ning E-vitamiini,antioksüdanti, mis aitab peletada vähktõbe ning puhastab organismi mürkainetest.
Seesamiseemneõli – sisaldab palju letsitiini, mis aitab vähendada halva kolesterooli taset ning B-rühma vitamiine, mis aitavad organismil toime tulla stressiga
Kõrvitsaseemneõli – sisaldab tsinki ja seleeni, mis on vähivastase toimega, kaitsevad põie –ja eesnäärmehaiguste eest ning Omega-3 rasvhappeid, mis kaitsevad südamehaiguste ja diabeedi eest.
Linaseemneõli – Kõige suurema Omega-3 rasvhapete sisaldusega taimeõli, hea kaltsiumi ja magneesiumi allikas, on antibakteriaalse ja viirusevastase toimega.
Kanepiseemneõli – sisaldab rohkelt Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid, on vananemisvastase toimega
Sarapuupähkliõli – hea kaltsiumi ja E-vitamiini allikas.
Kreekapähkliõli – sisaldab oleiinhapet, mis on kasulik südame-veresoonkonna haiguste puhul, on kortsudevastase toimega
Mandliõli – rikas E-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi poolest. Tuntud “iluõli”, kaitseb nahka vananemise eest, tugevdab juukseid, annab juustele ilusa läike, kaitseb juuste väljalangemise eest.
Argaaniaõli – üks haruldasemaid õlisorte maailmas (argaaniapuu kasvab ainult ühes kohas maailmas- Marokos), sisaldab palju E-vitamiini ja tokoferoole, kaitseb nahka vananemise eest, ravib aknet ja venitusarme nahal.
Sojaõli – sisaldab palju letsitiini ja isoflavoone, mis takistavad kolesterooli kogunemist veresoonte seintele. Isoflavoonid kaitsevad organismi ka ultraviolettkiirguse eest.
Kookosõli – sisaldab lauriinhapet, mis tõstab immuunsust; keskmise ahelapikkusega rasvhapped soodustavad rasvade põletamist; on antibakteriaalse, viirusevastase ja seentevastase toimega.

Millist õli võib kuumutada, millist mitte?
Kuumutamisel tekivad mõnedes õlides toksilised, kantsereogeensed ühendid, seepärast on väga oluline teada, milliseid õlisid võib kuumutada, milliseid mitte.
See, kui palju talub õli kuumutamist, sõltub õli rasvhappelisest koostisest.
Rasvhapped jagunevad küllastunud ja küllastamata (monoküllastamata ja polüküllastamata) rasvhapeteks.
Küllastunud rasvhapped kannatavad kuumust kõige paremini. Seepärast on ideaalne õli praadimiseks ja küpsetamiseks külmpressitud kookoseõli, mille küllastunud rasvhapete sisaldus on eriti kõrge (92%).
Monoküllastamata rasvhappeid sisaldavaid õlisid võib kuumutada mõõdukalt. Näiteks võib külmpressitud oliiviõliga küpsetada kooki, hoides ahju temperatuuri alla 180 kraadi.

Kindlasti aga ei tohi kuumutada kõrge polüküllastamata rasvhapete sisaldusega õlisid – sojaõli, maisiõli, päevalilleseemneõli, saflooriõli. Sellise õli kuumutamisel tekivad vabad radikaalid, mis põhjustavad tõsiseid terviserikkeid – kasvajaid, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe, artriiti, südame-veresoonkonnahaigusi.

Siin väike spikker külmpressitud õlide kasutamiseks:

Õlid

* Nimetatud õlide suitsemispunkt (temperatuur, mille juures õli hakkab suitsema ning õlis hakkavad tekkima toksilised ühendid) on küll kõrgem, kuid üle 180°C ei ole soovitav ühtegi toiduainet kuumutada.

Allikas: pioneer.ee

MYBODY preemia Sinu kehale!

Kommentaarid

kommentaari