Üldse ei taha enam…

Tere hea lugeja

Pekki läks see reis ja seda sõna otseses mõttes. Ehk siis söömine oli dieedi mõttes kehv ning pekki läks reis (reied) ja kõht ja muu. Reisil endal polnud tegelikult üldse midagi viga: päikest sai, ujuda sai, süüa sai, sugulastega kvaliteetselt aega veeta sai, ilusaid vaateid sai nautida ja veidi ka puhata. Tingimused olid sellised, et OLEKS ilusti saanud jätkata oma dieediga aga mis sellise Karliga ikka peale hakkad, kes ei suuda. OLEKS on ikkagi kõige mõttetum tegelane, kellest siin rääkida. Mees (ma) ise polnud piisavalt kõva ja distsiplineeritud, et dieediga hakkama saada. Aga lähme siis riburadapidi.

Panen siia vahele pildi lennureisi söögist liinil Helsingi-Tenerife, kus kõik oli kontrolli all.

Trenni tegin vähe, sest unetunde oli vähe aga õnneks oli puhkenädal. Enne reisi sai vähe magada, sest reisiärevus oli sees. Reisil olles ei tahtnud vara magama minna ning kui teised juba varakult kolistavad, siis ärkad ka üles. Kaks korda käisin jooksmas, korra jõusaalis. Esimene kord kui jooksmas käisin oli veel ökorežiim peal, asjad joones ning pulss üsna hea. Kui ma teisel korral käisin pühapäeval jooksmas, oli keha ökorežiimist ülekaloraaži tõttu väljunud ning pulss oli päris korralikult üleval. Aga raske ei olnud, sest mul oli energiat. Mõnus oli seal lühikeste käistega joosta, oleks isegi palja torsoga võinud seda teha aga selleks hetkeks olid kõhulihased peitu läinud 😀 Tegelikult ei tahtnud lihtsalt täiesti ära põleda. Reisi ajal sain isegi komplimente: strongman (purjus soome mehelt lennukis), rambo (päikeseprille müüvalt mustanahaliselt mehelt), powerman (kohalikult magic-pliiatsi müüjalt). Viimased kaks muidugi müügimehed, kes üritasid lihtsalt kärbseid pähe määrida aga “kaine pea mõtleb ja purjus pea ütleb” mees pani korraks täitsa strongman-na tundma küll 😀 Okei, saate aru küll sellest vildakast huumorist 😉

Jõusaalis käisin lõpuks alles laupäeval. Täitsa kahju, et ei kohtunud kohaliku mehikesega, kes on selle jõusaali omanik. Pange google otsingusse Fitness Center 2000 ja vaadake sinna facebooki lehele või siis Honore Cironte. Huvitav onu, ühes videos tantsib ka, tõeline latiino. Vunts ise päris eakas aga täitsa heas vormis. Kui õigesti aru sain, siis kunagine maailmameister ning Mr Olympia masters-kategoorias. Jõuksis olid “vanakooli” masinad, mis sest, et osad keevitatud aga kõik vajalik olemas. Sissepääs 8 eur polnud küll seda seal väärt ning oleks võinud olla proovikülastuse eest väiksem tasu. Aga hinda mina ei määra ja ega see üks kord mind vaeseks kohe ei tee. Kahjuks mul pea valutas ning vähene uni ei tahtnud ka kuidagi kaasa aidata mõnusale trennile. Puhkenädal ja kerged seeriad ning sai asjad aetud.

Üldiselt sai reisi ajal päeva jooksul palju ringi jalutada aga näiteks 2 päeva oli rohkem rendiautoga rallimist. Kui sinna juurde panna ülesöömine, siis oleme ausad, et head nahka sellest ei tule. Ainuke asi, mis tuli oli põlenud nahk ja pekk naha all. Kindlasti on suur osa ka kehasse kogunenud veel aga ikkagi pekiriba kõhu peal on ka kasvanud. See pekiriba seal kõhu peal oli just üks ajendeid, et seda teekonda ette võtta 😀 Aga no kuulge, kui ei ole elus eesmärk jõuda kuskile kaugele selles fitnessmaailmas, siis ma tegelikult ei teinud midagi ju väga valesti. Ma nautisin seda kõike ning kas see on patt? On ja ei ole ka. Mis sina arvad?

Siia vahele pildid korralikest toidukordadest:

  1. Proovisin esimest korda tumeda šokolaadiga (85%) hommikuputru-ülihea
  2. Proovisin esimest korda putru kiiviga-mmmmm kui hea
  3. Leidsin kohalikust poest hea piimatoote ja segasin seda kiivi, apelsini ja banaaniga- ülihea
  4. Sõin klassikalist sööki ehk kana, riisi ja salatit. Kana oli küll imemaitsvalt marineeritud.
  5. Proovisin teistmoodi piimatoodet puuviljadega-jälle ülihea.
  6. Tegin esimest korda külmutatud krevettidest süüa riisi ja salatiga, kuhu läks ka kalkuniliha- jälle mõnus söök

 

Näide ühest ostukorvist. Teisel pildil kohalikust poest Skyrid. Magusapeletamiseks (tegelikult tekitas isu) paremal selline jook oli odavam kui Eestis.

Tundub nagu oleks äge ja kõik korras? Kõigest ma ei taha rääkida, jätan midagi endale ka aga seal oli väga palju valel ajal ja vales koguses ülesöömist (eelkõige magusat). Kui sa saad siit blogist vähemalt ideid, mida süüa teha, siis on juba tore. Ma nautisin seal avaras köögis söögi tegemist. Kõik vajalikud tööriistad olid olemas ning teinekord lähekski sinna treeninglaagrisse. Kes oleks minuga käpp? Rendiks apartmenti või villa ja teeks korralikult süüa, käiks kohalikus jõusaalis, peesitaks rannas ning teeks ookeani ääres kerged sörgid ja lubaks endale suure trennitegemise kõrvalt ka head ja paremat, mis mahuks treeninglaagris suurte kulutuste juures ilusti makrodesse 🙂 Tegelikult arutasime emaga seda, kuidas tema järgmine kord võtaks ka korralikuma söömise seal käsile. Mul endal oligi raske jääda dieeditoidu juurde kui teised maitsesid head ja paremat. Lihtsalt psühholoogiliselt väga raske kui magusad asjad on silme all. Aga ärme kahetse eks 🙂 Natuke võib ju muret kurta aga tõesti andeks, kellele see juba liig on ja julgelt öelge, et ära vingu ja võta ennast kokku, ma üldse ei solvu 😀

Vasakul teravam, paremal pilt juba hägusem.

Tenerife ise on äge, soovitan minna. Ma olen ammu tahtnud minna kuskile veeparki, ning seda need atraktsioonid seal Siam Parkis on seda reisi ja raha väärt. Eriti äge asi oli see liutoru (Tower of Power, guugelda), kus 28m kõrguselt peaaegu otse alla tuled. Kestis mõne sekundi, ülevalt tundus päris kõrge ja hirmus aga noh, kui oled jääaugus käinud, siis väga palju asju enam ei karda ka 😉

 

Tagasilennule pääsesin toidukarbiga 🙂  Lõppu siis üks pilt teile, armsad lugejad, kes te ikka viitsite. Saadan pilvesüdame, mis El Teide otsas oli 🙂

Mis saab edasi? Alla kahe nädala jäänud ning päästan, mis päästa annab. Ilusad pildid sai tehtud suvistes oludes, mida tulevikus lastelastele näidata ja endale on ju kõik tõestatud ja olen oma kehaga täitsa rahul. Reaalsed loobumismõtted on siin vahepeal tekkinud, sest mitu päeva järjest valesti söömist on täiesti laastavalt mõjunud vormile. Aga kas ma saan loobuda? Muidugi mitte. Kõige halvem aeg üldse. Elu parim vorm on juba olnud, võistlused on väga väike osa kogu selles protsessis. Lähen käin laval ära, vahet pole, et oleks saanud paremini. Sai just nii nagu ta sai. See teekond on minu teekond ja selline on see olnud ja varsti saab üks osa sellest läbi. Võib-olla see tee saab jätku ja ei kujune tulevikus selliseks vingumist täis ja konarlikuks nagu see oli. Järeldused on tehtud, kogemusest õpitud. Päris kokku võtan selle teekonna siis, kui olen laval käinud ning maitsen kõike head ja paremat, mida ma tegelikult tegin ka kogu selle teekonna vältel.

Ei oska enam öelda midagi, ütle sina mulle parem.

Tsau ja aitäh sulle! 🙂

Kommentaarid

kommentaari