Viimane pingutus enne kasvuperioodi

Nagu juba varasemalt oma Tallinna poolmaratoni emotsioone jagades olin maininud, mõlkus mul mõttes ka teha etteaste Tartu Linnamaratonil- läbida 21,1 km enne, kui lähen lihaskasvule tagasi. Jah… Lubamatult kaua olen sõtkunud jõusaalis cardio masinatel, siiski tundub, et jooksuvormi saab ka nii teha, sest eelmisel poolmaratonil saavutatud tulemus 1.25 oli küllaltki konkurentsivõimeline tihedas profi jooksjate topis… või on meil lihtsalt väledaid jalgu vähe, kes seda teab. Sellegipoolest andis minu hea sõbranna julgustus ja päris hea tulemus Tallinnas motivatsiooni, et tulla välja ka Tartu Linnamaratoni rajale. Võtsin ühtlasi vastu ka otsuse, et aeg on minna tagasi jõutreeningutele, et kasvatada oma lihasmassi, seega tuleb toidulaud energiarikkamaks muuta ja lõpetada pikad cardio seansid, et mitte hävitada olemasolevat ja takistada uue lihasmassi teket. Aga nüüd natuke võistluspäevast lähemalt:

Esmalt mainin, et spetsiaalset ettevalmistust ei teinud ka seekord, sest läksin lihtsalt linnukest kirja saama, lootes muidugi sama ajaga lõpetada mis Tallinnas. Paraku Tallinna rada ja ilmastik olid palju leebemad, kui 6. oktoober Tartus, seega 1.25 asemel jäi 1.27, aga olen ka sellega rahul…. Kohe kuuled, miks!

Mainin, et võistluseelsel nädalal jätkasin oma tavapärase rutiiniga: küllaltki madal süsivesik toidulaual, päevas 50 000 sammu, pikad cardio seansid ja 2h jõutreeningut. Ka võistluseelsel päeval külastasin koduklubi, Tartu Kesklinna Myfitnessi, tegin 1h ellipsil ja 2h jõutrenni. Lisasin lihtsalt menüüsse tavapärasest vaid veidi rohkem süsivesikuid, muud midagi. Magama läksin ca 22:00, et puahata kenasti välja. Muidugi võistlusnärv siiski und magusaks ei teinud- ärkasin mitu korda üles ja ka sääreluus tundsin valuaistinguid.

Piltidel minu tavapärased lõuna ja õhtusöök reedel

Ärkasin hommikul veidi enne äratust, ca 7:30 ja asusin hommikuputru meisterdama. Võib öelda, et lausa ootasin seda, sest tegin tavapärasest märksa täitvama portsu, koos kõige hea ja paremaga. Muidugi enne sööki ikka tavapärane värskendav värske sidrunimahl ja karastav silmaloputus! 🙂

Hommikune kütus enne maratoni

Puder sees, hakkasin koduseid toiminguid tegema, et mõtteid mujale saada ja 10:00 kodust lahkuda võistluspaika. Paraku polnud hommik sel päeval kaunis, sest sadas vihma, puhus kõle tuul ja ega see 12c termomeetril pole just minu tassike teed (madal ravsa% teeb oma töö). Siiski, vantsisin Raeplatsi poole, kus melu juba täies hoos oli. Tillujooks ja täispikk maraton olid avapaugud saanud ja poolmaratonil osalejad valmistusid sooja tegema.

Pool tundi enne starti tegime Kristiga paar km soojendusjooksu ja tõdesime, et jooksutossude varbad on juba kergelt märjad ja ega nad kuivemaks enam ei muutu…. aga jooks tuleb ära joosta ja meeleolu särts hoida! Tegime mõned venitused, vehkimised ja kiiremad spurdid ja asusime stardikoridori. Minu enesetunne oli paraku juba ette kehv: kõhus keeras ja jalad olid juba stardi eel tavapärasest kangemad ja krambid polnud enam kaugel. Sättisin end nö. eliitgrupi ritta, sest eesmärk oli alla 1:30 siiski joosta! Stardipaugu järel peale esimesi jooksusamme tundsin juba, kuidas krambid reites kimbutasid ja olin küllaltki kindel, et katkestan kohe, sest poolteist tundi selliste jalgadega läbida ei tundunud reaalne. Ometi, raja kulgedes tõdesin, et mingi hetk (peale 10. km) läks kergemaks ja jooks on tehtav! Kuna rajalt tulid hüüded, et olen 3. naine, siis seda enam oleks olnud patt katkestada. Otsustasin tõsta tempot ja panna lõpuni. Rajal oli õnneks mõningaid mehi, kelle tempo klappis minuga, seega päris üksi ei rassinud, aga küllaltki suure osa ajast olin siiski isekeskis. See on uskumatu, kuidas mingid mõtted, mis rajal mõlgutatud saavad, annavad tuge ja innustavad vastu pidama. Eriti suur tänu muidugi kaasaelajatele, kelle hõisked lisavad ekstra emotsiooni ja teevadki rahvaspordiüritustest need “erilised jooksud”. Kõige enam lisas kiirust ilmselt sisemine viha, mis tekkis, kui joogipunktist minu eest tops krabati ja sellest sootuks ilma jäin, aga mis seal ikka, ehk see just lisaenergia lajataski 😉 Viimane, suurem boost tuli, kui nägin oma suurimat toetajat, kes kõik minu “lollused” kaasa suudab teha, aitäh Sulle!

Raja profiil on Tartus küllaltki künklik ja emajõe äärne tuulisus on tuntav. Kirsiks tordil on ilmselt Toomemäe tõus, mis tuleb ületada 2 km enne finishit. Uskuge mind, isegi jalutada sealt on hingeldama võttev, mis veel rääkida jooksmisest libedatel munakividel, krampis jalgadega. Igatahes üles sealt sain ja ülejäänud oli juba lihtne- 3. koht oli vaid vormistamise küsimus. Muidugi peale finishijoone ületamist kuulsin, et 2. kohaga oli vahe vaid pool minutit…. Oleks seda teadnud, ehk oleks lõppu jäänud energiat enda kasuks saanud kasutada… Aga kolmas koht ja aeg 1.27 rahuldas täiesti, et vastu minna eesootavale lihasmassi kasvatamise perioodile. Ühtlasi ka inimlikumale treeningkoormusele ja toitumisele. Ees ootab uus ja põnev treeningperiood ja ootan pikki silmi ühiseid trenne treener Taavi Truijaga, bikiinitšikkide ja ehk ka oma kallimaga, kelle saali püüan meelitada.

Auhinnakott

Autasustamisel õnneks juba päike säras ja temperatuur meeldivalt soojenes. Auhinnaks oli karikas, medal, kinkekaardid Eesti meedialt, sportlandilt, Viking Linelt, Kast siidrit A.Le.Coq-lt , vahuvein, Imeline lillekimp Mileedi lilleärilt. Aitäh! Muidugi sain lisaks ka valutava puusa ja põlved, piimhapet täis lihased ja kerge energiakaotuse, aga see oli seda väärt- üritus oli meeleolukas ja ideaalne lõpetamaks jooksuhooaega! Palju sai hiljem ka head tagasisidet pika sammu ja hea vormi kohta, aga kuna minu põlved ja puusad ei talu pikemaaegset põrutust jooksu näol, siis paraku minust jooksjat ei saa, küll aga saan voolida endale kena lihasmassi, mis aitab tulevikus head toonust säilitada. Elame näeme, mis minust siis lõpuks saab, selge on see, et uus etapp elus on ees ja aeg on sellele vastu astuda!

Lõppu mõned pildid ka sellest, kuidas kulges päeva teine pool- preemiaks imeline õhtusöök Polpos oma kallimaga ja järgmisel päeval VSpa külastus taastumiseks 🙂 Uute postitusteni, olge terved! 🙂

Kommentaarid

kommentaari